mõningaid mõtteid
Alati kipub olema nii, et ma kirjutan neid postitusi raamatukogus kui ma olen läinud midagi täiesti muud tegema. See on nii veider situatsioon, sest ühel hetkel kipun ma aru saama, et ma ei kavatsegi teha seda mida plaanisin ning selleks, et aega veelgi rohkem mitte raisata (mille võimalikkusse ma isegi tegelikult ei usu) tulen ma siia, et millestki muust mõtiskleda. Viimane postitus oli täpselt pool aastat tagasi (postituse kirjutamise algusest) ja ühest küljest pole nagu midagi otseselt muutunud, teisalt on kõik täiesti teistsugune. Järjest rohkem olen vajunud sinna auku, et tahaks ennast väljendada, aga mõelda kuidas täpselt ei taha. Vahepeal mõtlesin, et võibolla on asi minu poolt välja valitud meetodis. Mõneti on eesti keele õppimine selle kasutamise ära rikkunud, sest ma ei taha koguaeg mõelda, et ega ma nüüd ometigi kantseliiti ei kasuta (kasutan küll), ega kõik laused anglitsisme täis pole (on küll) või ega ma ei ütle "mina" liiga palju (taaskord jah). Ega teiste